"ÄRA TEE" ja "EI TOHI"

ehk laste kasvatamisest ja sõna jõu devalveerumisest

"ära mine sinna!", "ära puutu seda", "ei tohi, saad haiget", "ära mine nii kaugele!", "ei tohi kassi puutuda", "ära puutu, tädi oma!" "ära...", "ei tohi..."

kas pole tuttavad sõnad? ja ikka tundub meile, et meie rüblik teeb seda, mida ei tohi, mis on kahjulik tervisele ja keelatud, kuigi ta JU TEAB et see lapsevanemale ei meeldi - lapsevanem on sellest ju 100 korda päevas märku andnud, justnimelt nende keelavate väljenditega. mõnikord ka eemale tirimisega või lausa füüsilise karistamisega (siis kui "sõnad ei aita"). miks see nii on, et lapsed sõna ei kuula ja üleannetud on? kas selle pärast, et nad on loomult kiuslikud? või äkki on neil igav? võibolla on "ära tee" ja "ei tohi" muutunud taustsüsteemiks ega tööta enam? miks keelatakse piiblis jumala nime asjata suhu võtta? eks ikka sellepärast et muidu kaob selle sõna jõud:)

pildike lapsepõlvest:
olin hakkama saanud suuremat sorti sigadusega - see oli vist teises klassis, kui olin kirjutanud päevikusse, märkuste lahtrisse iga päeva kohta miski pisikese summa (või kui pisike see ikka oli - rubla kakskümmend, üheksakümmend kopikat, suurim vist oli kaks rubla...) miks? ärge küsige, ma ei mäleta, kas see oli igavusest või minu sees olevast pahatahtlikusest. igal juhul kulutasin need rublad-kopikad turu pealt lillede ostmiseks ja nende õpetajale kinkimiseks.
kui vahele jäin (vanaisa käis mul salaja koolini sabas) ei kuulnud ma epistlit teemal "nii ei ole ilus, nii ei tohi, ära nii enam tee", või kui kuulsingi, siis see mulle meelde ei jäänud. minu käest küsiti (usutavasti range tooniga) "miks sa nii tegid?" ja saadeti isa käest vabandust paluma. töötas. pärast seda pole ma kunagi petnud kelleltki raha välja ega varastanud.

loo moraal - kui püüaks keelavate märkuste arvu minimeerida, päevas nt viieni. või kolmeni või hoopis nullini? tean. ma pole ise ka patust puhas, aga kui püüaks?
mis siis teha? küsite.
kasutaks fantaasiat - laps jookseb kaugele kaugele ja emme hüüab: "ära mine nii kaugele". mis selle asemel teha? kui prooviks - "vaata mis emmel on (on siis puuoks, pall vmt), tule siia!! (kutsuvalt, mitte pahandades, käed avali)", muidugi sõltub lapse vanusest. arvatavasti ei reageeri aastane nii nagu kahene ja kahene nii nagu kolmene...
"ära jookse lompi, määrid riided ära!" ka selle asemel saab ju asendustegevust pakkuda, nt jookseme koos trepini(puuni, pöösani, liivakasti) kes enne saab!!

poja kasvamisest/kasvatamisest mäletan ühte värvikat lugu. käis teine ka algklassis mingis (ka vist teine v kolmas), mina käisin tööl -9-17.00. ALATI kui töölt tulin oli koolikottide ja jopede kuhil ukse all - lapsel sõbrad külas, keegi ei viitsinud jopet nagisse panna ja koolikotti tuppa viia. mida teha? igapäevasest "pange joped varna, ärge jätke kotte ripakile" monoloogist oli saanud taustsüsteem, keegi ei teinud väljagi. võtsin kätte ja miski lastekasvatusraamatust loetud tarkusetera ainetel kamandasin kogu seltskonna riietesse ja ette näitama, kuidas külla tullakse.
poisid padinal ukse taha ja nalja kui palju. järgmised kaks päeva sama trikk. kolmandal päeval ei olnud seda enam vaja. joped olid nagis ja nii kui ma sisse astusin jooksis üks poiss veel oma kotti tuppa viima:) edaspidi tuli mul sama trikki kasutada veel paaril korral - uued sõbrad vajasid treenimist; sealt edasi treenis ka poja oma sõpru:)