pilta argipäevast

mõtlesime siin eile, et läheks avastaks uusi forellikohti. kaardi peal näpuga järge vedades leidsime, et pisut Tallinnast Pärnu poole asub Jõgisoo forell. tehtud - mõeldud.

vaatasime forellikasvanduses ringi - kalapüügil tundus saba olevat. kõrval, väiksemas tiigis, oli angerjad, tuurad, vähid. vähi kohta oli veel reklaam - "delikatess!" vats oli mul kole hele, seetõttu nurusin kallilt kaasalt välja suitsuangerja - ehk saab kiiremini kui forelli. aga oh häda - köögis öeldi: teate, ei soovita, meil sellist ahju siin pole, mis külmsuitsu teeks, see ahi mis meil on ei sobi angerja suitsutamiseks!
OK, mõtlesime, päris-pudru angerjat ka ei taha. vaatame, mis sees süüa antakse...
vaatasime, ega eriti miskit menüüd polnud, friikaltul, värske salat, mõned võileivad, joogilist oli umbes sama pikk. küsisin siis, et kas nii saab, et ise püüate välja ja teete meile ühe forelli - "saab, küsige "köögist"", viibati suitsuahjuga meesterahva poole. uurin menüüd ja imestan - teil on ainult friikartul kõrvale pakkuda?!?! "jah, muud pole" kuulen vastuseks. delikatess-vähk mai äss, mõtlen, lasen isal saaremaale jõudes jõest paar illegaalset vähki püüda (või veel parem, läen ka ise nataga kaasa - polegi veel käinud), ära keeta ja siis kõrvale lõkkekartulit... njamm....
leti kõrval oli näha kuidas teine tibi koukis suurest kotist külmutatud friikartuleid eelmiste klientide vajaduste tarbeks...

väkk mõtlesime, ostsin näljapetteks soolaforelli saia ja paar jooki ning taandusime selg ees kiirelt välja.
kusjuures, äri õitseb. autoparkla oli täis, teeveeres veel sajakonna meetri jagu masinaid; letiäärses sabas seisis enne meid 4-5 inimest, kui meie nõudlik maitse rahuldet sai, siis juba kümmekond...

jeah, ju me oleme kiiksuga, aga säädsime omad sammud järelproovitud - hea hüüru trahteri manu.

muide! kes teab soovitada mõnusat forellipüügikohta, siis ei tasu vaka all hoida:)

***

kolm musketäri:


pesupäev:


hüürul meil, muide, ei läinud ka kõige paremini - tiigis oli null kala, ega seda meile keegi siis ei öelnud, kui küsisime, et kas püüda võib; hiljem, kui robi oli oma õnge juba viis minutit leotand, kuulsime tänuväärselt kliendilt, et tiik on tühi... eks neid lootusrikkaid püüdjaid oli veel...