pilta rohkem jällegi unekoti zone-kodus siin vaid mõned paremad:
kõiksepealt - jälle surnuaed. mulle on hakanud üha rohkem ja rohkem meeldima surnuaedades kondamine. kui Liiva kalmistu tundus kohati (vähemalt need kohad, kuhu sattusin) üsna sünge ja lootusetu paik, siis hoolimata ülal-olevast pildist oli see kalmistu päris ilus. tundus nagu oleks käimas võistlus "kõige kaunim kalm" (viisil eesti kauneim kodu...). 90% haudadest olid kenasti hoolitsetud ja surnuaias palju rahvast - nagu laupäeval ikka kombeks. enamus neist piidles meid kummaliselt - kes nad sellised on ja mis nad siit tahavad (usutavasti jätkus külamemmedel bussipeatuses juttu kauemaks - a'la näe, kes talinast kohale tulid... jne). kuna sel surnuaial puhkavad kalli kaasa vanemad, siis meil olid asjakohased riistad ka käes, lisaks fotokale (kardetavasti oleks nende puudumisel meid üsna pea välja löödud:P)
ülalolev pildiseeria sai tehtud külavaheteel olevas farmivaremes. peas kumises viis: kuni su küla veel elab, elad sina ka... silma alla jäi ikka sandim pool (ohh, mind friiki, ei oska ka ilu otsida...)
on surma ka kevades. midagi ei kesta igavesti. ei inimese elu, ei sinilillede õitsemine. ikka üks teeb ruumi teisele - närtsib, poetab kroonlehti - tema töö saab selleks aastaks otsakorrale. ilu on näidatud (usutavasti paljudele möödakõndijatele), tolmukad seemendatud (nii hästi/halvasti kui ilmaolud lubasid) ja aeg on oma ilu kokku pakkida. nagu keskealine naine - pisikesed kortsud tekivad nii et ei märkagi ja mõne aja pärast oled nii vana et keegi enam su poole ei vaatagi...
paar kaunist pilti ka lõpetuseks:)
Ahoi! Tänan ,et käisite ja korda tegite...eks näis millal mina jõuan sinna...Tervitab kuriämm :-)
VastaKustuta