muutumine

muutun, järelikult elan! see võiks olla hüüdlause "mõtlemise" kõrval...
faa... aga samas, isegi peale surma muutume, sestap nad vist räägivadki mõtlemisest...
igapäevane tants ja trall muudavad meid kõiki vaikselt läbi elu. nii ei panegi tähele mis päeval tekkis esimene korts, või esimene hall juus.. seda kõike märkame alles siis, kui saame kokku kellegi ammuse tuttavaga- siis on hää klatšida - kes on lapse saanud, kes paksuks läinud.
mõned muutuvad elus kordi ja kordi paksemaks/lahjemaks... vastavalt eluperioodidele või päeva tujule on ikka vahest näha, et see inimene õitseb, või et teine on näost halliks jäänud.. Kurb kui üksäkki vaatat - oi, vanemad on vanaks jäänud! siis otsid igaks juhuks kooliaja pildid välja ja kontrollid - äkki on nad kogu aeg sellised olnud! sest kui vanemad on vanaks jäänud tähendab ju, et ka meie vananeme. ja sellega ei ole nii lihtne leppida.

eks jah, mullast oled sa võetud ja mullaks pead sa saama.

'sama tee ootab ees meid kõiki..' seda ütles mulle kord kirjandusõpetaja, kui ma sünnipäeva puhul komme jagasin. toona tundus see ütelus omal kohal olevat, praegu mõtlen, mis ta sellega mõtles? ok, et vanaks saame me kõik, aga tema oli siis ju juba kordi vanem kui mina? võimalik, et ta mõtles, et sünnipäev peab meil kõigil olema... küllap nii oligi.