palun, palun! valge kast seal nurkas, ära mine õhtale enne kui ma saan oma vajaliku bitikoguse uploaditud. viimasel ajal on netiühendus na lünklikuks jäänud siin majas, et tuleb pidevalt "command lainist treis'sida"... ega ma hästi aru ei saa, mis see tähendab, aga kombekale plondiinile kohaselt suudan sõnalisi juhendeid korrektselt järgida...
Kui palju me sõltume tehnikast!? meeletult palju. liiga palju. rohkem kui kunagi varem inimkonna ajaloos.
võtkem või vaid tänased uudised:
Tarkvararike paiskas postikande kaosesse
Küberkurjategijad rikkusid eliitväeosa veebilehe
Suitsuandur kodulaes muutub kohustuslikuks
Scoutspataljoni veebileht kuulutas Jeesust
jne, jne ikka see et tehnika on niisugune ja seda vidinat on vaja. justkui hoiaks suitsuandur tulekahju ära (vaidlemata seejuures vastu, et nimetet vidin võib kahjut vähendada), ja eesti sõdurid hakkaksid Jeesust kuulutama... samas, sotsiaalmaja põlengus said kannatada inimesed, kuigi andurid olid olemas...
kui haavatav on tehnika - kasvõi seesama valge kast seal nurkas - lihtsalt mingi pisike vidin tema sees annab otsad ja terve pere jääb INTERnetita.
üks pisike kaslane teeb natuke näks-näks ja aparaat ei kosta enam kõhvigi. rääkimata kogu sellest juhtmerägastikust mis raalitehnika ajastul paratamatu tundub - liigutad pisut vale koha peal vasakut varvast ja kogu su päevatöö võib minna ajaloo prügikasti.
Ning siis ongi nii, et hakkan järele mõtlema, mis vidinatest minu igapäevane heaolu sõltub.Internet - selleks on vaja neid kahte pisikest karbikest, mis kõrvaloleval pildil paistavad (valge, kelle poole ennist kummardasin paistab pisikese servaga). sealsamas juhtmehunniku juures on üks telefon, milleta saab häda pärast läbi, kuid mugav (ja pisut odavam) ju on kui lauatelefon olemas.
ja loomulikult arvuti! üks kast ja üks kuvar + selle juurde käivad pisividinad; laual vedeleb veel mobiil - õnne tipp. tehnikast veel - muidugi auto.. vabaduse ja mobiilsuse etalon jne jne
tegelikult on terve (minu) maailm tehnikat täis. kui üks neist üles ütleb, keeldub töötamast, siis on päev mokas. tuleb leida parandaja, võimalikult kiiresti, sest muidu ei saa rahulolu taastada.
või.. äkki olekski parem, kui mittemidagi ei töötaks. oleks lihtsalt kusagil metsas ja arendaks näiteks mahepõllumajandust, ainuke "tehnika", mida kasutaks oleks välisukse võti.. võimalik, et ei kasutaks sedagi. ehk leiaks ka siis õnne ja rahulolu.
optimistlik osa minust leiab et kindlasti, pessimistlik pool kärataks - igav hakkaks! ja hakkaks otsima, nagu metsatagune, "inimlikku kontakti".
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar