andsin kiusatusele järgi ja kulutasin keskmise uue raamatu hinnas kroone klantspiltidega ajakirja ostmiseks - "national geographic, 100 best pictures". nüüd on see mul olemas. ja läbi sirvitud. ja ise olen häppi.
mul on hirmus kahju (ikka endast) et ma sinnamaale iial ei küüni. aga ehk ongi nii hea - on vähemalt mille poole alt üles vaadata. kogu see ajakiri - alates köitest lõpetades küljenduse/kujundusega on nii ilus:) ei küündi ma pühapäeva-klõpsutajana selle ajakirja tasemele, ei küljendajana/kujundajana. lihtsalt tase, mille poole püüelda ja ehk ka latt, millega end igal aastal (kuul ja päeval) ikka ja jälle võrreldes magusalt sandisti tunda. ning kui ma siis mõnd enda tööd vaadates peaaegu rahule jään, on ikka mida riiulist võtta ja ülimat rahulolu pisutki vaigistada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar