viisakus ennekõike

Harald issile lehvitamas

täna küsis Harald siiralt silma vaadates - issi tuleb?
seletan siis nii lühidalt kui oskan - issi tuleb esmaspäeval, täna on alles teisipäev. issi tuleb kuue päeva pärast!
Harald mõtleb veidi, kargab voodil ja teatab röömsalt : issi tuleb! issi tuleb, teisi päev!

ühe päeva veetsime väikese Liisuga. ta käib nüüd venekeelses lastesõimes, teine komplekt vanavanemaid kõik ju venekeelsed. nüüd siis pisike Eve-Ly teab, kuidas inimesi tänada - iga kord kui talle midagi anda, ulatada või milleski aidata, teatab ta kõlavalt ja selgelt - basibo!
teine hommik, ärkasin, tatsasin poiste juurde kööki ja sain pihku kaheaastase viis sõrme selge teatega "tere hommikust!" . Tere tundub Haraldile hetke lemmiksõna olevat. see öeldakse naabrimehele, kes trepil vastu juhtub, poetädile, kes pilgu kingib. vahest ka nendele, kes ei kingi, eks ikka selleks te tähelepanu saada.
nüüd kui me pikemalt kahekesi, siis ta hommikuti küll erilise delikaatsusega ei jahmerda, ikka varrukast kinni ja "ärka üles!" ja "tõuse püsti!". sest päev tahab ometigi elamist!

nii Harald kui Eve-Ly on meeletu jutuvooga, kui nad just midagi tarka inimeste keeles ei räägi, siis teevad seda omas keeles. nii mõnigi kord seisab poja mu ees ja ma saan pika epistli osaliseks. epistli, millest sõnasid on aimata, kuid mitte täpselt aru saada. ja kui ta näeb, et ma aru ei saanud, kordab ta "tuum-mõtet" veel paar korda. kuni ma noogutan - jajah, tegelikult justtäpselt seda!
siis jääb ta rahule ja läheb edasi oma mänguasjade juurde. ka nendega seletab ta pikalt-laialt. teinekord täiesti maakeeli.

kaheaastasel ülevaatusel käisime.
kasvult on poja eesti keskmine (89,5cm) ja kaalult pisut alla keskmist (12,450kg). kõigi muude küsimuste hulgas uuriti, et kas räägib juba ka? nii paarisõnalisi lauseid? muidugi oli Harald uues kohas ja võõraste tädide keskel suhteliselt võõristav ja tasane. väidet, et aegajalt tuleb neljasõnalisigi ei võtnud arstitädi vist tõsiselt... riietumise kohta küsiti, et kas võtab kahe näpu vahele riideesemeid ja proovib neid selga saada.
täna ajas Harald oma lemmikpluusi ise selga. tõsi, tagurpidi läks, aga koma sai kirja. riietusega on ülepea jant - pisike esteet teab ju täpselt mis selga tuleb panna ja mis mitte. näiteks on ta totaalne sallide ja kaeluste vastane - ei sobi!! teatab ta kaugelt. pluusidel lihtsalt peavad suured pildid (või "numbrid") peal olema, sest muidu "ei sobi". mütsieelistus on tal kurvaksajavalt üksluine - vaid üks õhuke müts "sobib" soojem krabipildiga müts käib siis ka kui lemmikut pole silmapiiril. ülejäänud põlatakse ära ja pähepunnimisel karjutakse end kuumaks.

naturaalmajandusest ka - alles paar eile viskas poja oma teise ja viimase lutipudeli ära. prügikasti. osutasin katkinäritud lutile ja andsin pudeli poisile - viska ära, katki on. viska prügikasti! ja ta viskaski. hiljem, kui ta ei näinud, panin pudeli kapi otsa - mustadeks päevadeks (loodan, et ta seda siit nüüd lugeda ei mõista enne mõne aasta möödumist). õhtul jäi oma hiljutiavastatud sportpudeli kaisus magama. öö jooksul ärkas korra, kuid juua ei võtnud. ja hommikul - oh imet - mähe kuiv, näis kuidas täna.
ülepea paistab, et mähkmenduse võime üsna varsti ära unustada. vaid nr 2 kipub meid veel ootamatult tabama, kuid ka sellega on helgeid päevi.

kolm põlvkonda