pöidlahoidmisaeg ja kõik see muu

*
juba pea kaks nädalat tagasi oli Eve-Ly ristimispäev. nüüd on ta nimi muude hulgas ka Eva. mingist ennemuistsest ajast ja/või seebiseriaalidest on mulle jäänud mulje, et ristimine on pühalik ja vää-äga pidulik toiming. meie seltskond (mu kaks poega ja kallis kaasa koos minuga) olime aga ilmselgelt overdressed.. enne kirkusse laskmist kamandati mulle sall pähe - katmata peadega naised ei astu üle läve... võeh.. ristimine ise tundus minu kui paadund uskmatu jaoks paras palagan - papp tuli rahva ette, laulis/luges raamatust, katsus ristitavate emasid, katsus ristivanemaid, katsus ristitavaid (kokku inimest viis). laulis edasi. pikalt nii. vahepeal näppis vaeseid ristitavaid miski valge esemega, vahepeal mingi pliiatsilaadse esemega. kõige väiksem vaeseke kasteti ühes teistega vahepeal ka märjaks ja anti talle piimapudel kätte. siis õpetas kuidas kolmest näpust saab kolmainus - isa, poeg ja püha vaim ja kuidas sellega tuleb endale risti lüüa. mingil hetkel pöördusid nad üheskoos kirku ukse poole ja sel ajal kui kallis kaasa nende eest läbi jalutas, ja püha isa teatas, et nüüd tuleb jätta hüvasti vanakurja endaga.. mingil hetkel jagati ristid kätte, lõiguti juuksetutte ja kõige lõpus käidi puuslikke suudlemas.. seejärel tuli pisikesel Eval sügav uni kõigevägevama kaitse all.. veel pilte tähtsast päevast->
*
peaaegu et märkamatult on jõudnud kätte see nädalake, kus saan paluda teie kõigi kalleid pöidlaid - seekordne katse TÜ kliinikumis kulmineerus täna kell 15.30 20minutilise jalad taeva poole lesimisega.
siirdati kaks kaheksarakulist, kes oleks eilse seisuga olnud väga tublid, tänase seisuga aga pisut arengust maha jäämas.. see teadmine, et tegelikult ei olegi kõik nii ilus, lõi koos minu hormoonide tasakaalutusega ja kogu maailma hetkeseisuga minu ümber ikka sellise laine üle pea, et pisarakanalid ujusid üle. siinkohal kiidaks labori-õde, kes mind armsasti lohutas jutuga, et ka 9ndal katsel on õnnistanud kaksikutega. noh, ega mul sinnani rohkem polegi kui vaid neli ivfi - samapalju ku iselja taga. ja praeguse tempoga ka neli järgmist aastat..
*
täna sain kätte kirja kus teatati, et uurimist kurjakaela vastu ei algatata. kui õel peab maailm olema, et temas lõplikult pettuda? et see uuriminr rikkuvat kahtlusaluse inimõigusi. aga kannatanu (inim)õigused? ka siis kui ta ei saa ütlusi anda? ka siis kui pole tunnistajaid ja turvalintidel paistab kõik OK?