merepäevad ja ülekuumenenud latikas

peaaegu et oleks kalasalatist ilma jäänud selle kuuma pärast. võimalik ka, et see polnud üksnes kuum vaid hoolimatud müüjad, kes kaupa liialt soojas hoidsid, tänu millele me poolsada krooni maksime halvaksläinud latika eest. või mõtlesid nad, et mis selle suitsukalaga ikka juhtuda saab. aga vat sai. kojujõudes oli teine sutt vesine (kaasa sõnad), mispeale kala sai külma tõstetud - et ehk taheneb. õhtul aga, pärast seda, kui ma olin pool päeva pooleldi unelenud mõnusast suitsukalaampsust. ja sellest, et kalast saab mõnusa salati, võis külmkapiust lahti tehes ja kotikest saputades võtta vaid kiireid samme konteineri poole - lehk oli kõikehõlmav:(
hää, et kaasa kojutulles poest raatsis läbi käia ja tuunikala õlis asemel (mille teadsin külmkapihämaruses peituvat, aga võtanäpust) tuunikala vees tõi. salat sai kokkuvõtteks peaaegu söödav.


Lennusadamas näidati kuidas laevad tantsida oskavad. kõigepealt paaristantsu ja siis ükskiharjutusi. Võrratu. H teadis täpselt, et puristamine on õige reaktsioon kahe laeva ahtritantsu peale - et laevad teevad prmm-prmm.

olime poisiga juba varakult platsis. uudistasime Suurt Tõllu.mõni teine homme peame kindlasti tagasi minema, sest laeval oli nii palju trosse, rattaid, polte, klaveriklahve, piirdeid, roole jmt, mis kõik läbi katsumata jäid!

veel näeb pilte siit->