Talv on veel siiani väga-väga värskelt meeles. v-b seepärast, et sai üllatavalt palju üllatavalt suure lumekogusega rinda pistetud. nüüd, kus merevesi kaldal juba solberdamist lubab, ma peaaegu, et ei suuda oma õnne uskuda.
märgiks ära paar paremat asja, mis mulle suve juures eriti meeldivad. ilma milleta ei oleks suvi õige -
esteks liiv palja jala all. eriti see liiv, mis mere poolt on laineliseks uhutud. ja selline kilomeetrite pikkune jalutuskäik pahkluuni vees... kirjeldamatult mõnus.
teiseks - värskelt niidetud muru lõhn.
hämmastav, kui kiiresti sel aastal muru (ja võililled ja muudki taimed) kasvavad. justnagu oleks suvel kiire. selline kiire, et minul hakkab hirm. ükspäev käin jalutamas - ei ole kollast õienuppugi, vaid valged lumikellukesed ja sinised sillad. teinepäev näen - võililled kolletavad. ja juba kolmas päev - näe - võililled on äragi õitsenud! ohh.. aga alles see oli, kui siin meetritekõrgused hanged olid...
kolmandaks - päikesest-kuumav nahk õhtujaheduse käes. ehk siis tunne, mida tunnen praegu - peale mitmetunnist jalutuskäiku päise päikese käes. ja nii mitu päeva järjest (täna oli kolmas.. ei, .. neljas..) näis, mis nahk homme teeb. võiks pruuniks minna, nagu mõnelgi aastal:)
veel pilte tänasest->
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar