kas saab olla midagi veel nunnumat kui omaette mängivad väikesed lapsed. ega vist. ja nii igal hommikul. igal päeval ja igal õhtul ka. need lapsed oleks justkui kokku loodud - Eve-Ly vahel (kord-paar päevas) küll tahab Haraldi silmi näppida, aga lepib ka asenduseks antud kanniga. täna nägin, kuidas liisu hoolega nuku silmi näppis. nii süvenenult, et mulle tundus see justkui asendustegevus. asendamaks elusolendi silmade näppimist. võimalik, et ta näpiks inimestel-loomadel ka, kui nad/meie lubaks. aga tundub, et "ei tohi" on selgeks saanud. selles mõttes ei saa meie kodu küll iial olema titekindel, et teine imik ju ka seal - teisest ei tohi üle ronida, teise silmadesse (ega ninna, ega kõrva) ei ole hea oma näppe toppida. teist ei tohi kiusata jne jne. pilte koos kommentaaridega eilsest hommikust leiab siit->elu on lill.
jätkuvalt.
*
ma arvan, et meie lapsed lähevad tavakooli. lugesin täna ekspressi ja nägin seal RAMkooli sisseastumiskatsete lehte. no mida!!! laps, vähe sellest, et peab tähti tundma ja lugema kooli astudes, ta peaks teadma ka sulghäälikute asupaika sõnades, tähestikku peast ja arvutada oskama, ok, kümne piires küll, aga ikkagi. lisaks arvutamisele teab tark laps kuueselt (või lähevad lapsed nüüd jälle seitsmeselt kooli?) paaris ja paarituid arve. no mida põrgut ta seal koolis veel õpib?
jah, ma mäletan, et ka mind püüti õpetada enne kooli lugema. mäletan, et jooksin vanaema eest ära, kui tal aabits käes oli. mäletan ka selgelt tähtede õppimist 0-klassis. ja tindisulge -potti, ja kuivatuspabereid, ja ilukirja vihikut. aga võimalik, et ma olen ajast maha jäänud ja praeguse aja lapsed teavad tähestikku edaspidi ja tagurpidi juba viieaastaselt..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar