18. detsember 2009

jõulutunne ja elu pisiasjad

selle aasta esimese jõulutude sain kätte paar päeva tagasi. Siis kui peale linnaosavalitsuse visiteerimist otsustasin tibuga vanalinnatuuri teha. Ilm oli mõnusalt krõbe, jala all kohati liigagi libe ja jõuluturg - see oli lihtsalt imeline.
see oli ühel teisel imekülmal päeval, kui lastega sai päkatööle mindud. ikka tunnike sinna ja teine tagasi. mõtlesin pikalt foorumist loetud vigina üle külma ilmaga lastega toas istumisest. ma ei tea, mida tunnevad teised (eriti mitme lapse) emad, aga mina lähen vaikselt hapuks kodus istudes. ma lihtsalt pean jahedamasse ja värskemasse õhku saama päeva sees. võimalik, et ma olen egotsentrik, võimalik, et ma ei peaks lapsi külma välisõhuga kiusama. aga seni kuni nad terved on, kavatsen nii jätkata.
viginat ka -
täna leidsin raku peost - küllap aktiivse kärutamise tulemus:)
ja kahel päeval järjest suutsin kindad koju unustada. esimene kord enne väljaminekut mõtlesin valjult laste liigakitsasse, liigapaksult pakituna tekkinud rahulolematute häältega võidu - kindad--õtmed-telefon-sall-müts-tossud jalga ja juba jookseme! kui (minu)selg higisena trepist alla jõudsime selgus, et kõik muud said kaasa peale kinnaste..
teisel päeval pakkisin esimese asjana taskusse punased kindad. välja jõudes leidsin, et tiba liiga väike number - pisikese B eelmise aasta käekatted:S küll on hea, et kümnekonna-aasta vanust sulejopet pole taibanud veel kaltsuks saata - hoolimata peaaegu et mittetöötavast lukust soojendab ta imehästi ka paljaid käsi...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar