Eve-Ly on end (minu jaoks märkamatult;)) pöörama hakanud. ikka vups-ja kõhuli ning siis on pisike hädakisa lahti - andke mu kannid tagasi, mis mu silme ees rippusid! heal juhul viitsib ta kõhuli olla juba mõned minutid järjestki. roomamisest on asi küll kaugel, kuid vurrkannina ümber kujuteldava telje pöörlemine tuleb juba välja - nii mõnedki korrad olen selilipandud lapse leidnud kõhuli ja pea sealkohas, kus enne jalad olid. see tibu areneb silmapilgu kiirusel - nii vähemalt mulle tundub :) see tundumine annab muidugi tunnistust sellest, et ma ei ole 24/7 temaga koos ja ei jälgi kõiki tema arenguetappe üli-lähivaates.erinevalt Haraldist, kelle naeratused ja käe-jala-siputused on praktiliselt üles loetud.
lapsi kõrvuti pannes tundub see arenguhüpe olevat üüratu, mis teine kolme kuuga peab läbima. lohutan end vaid sellega, et paari aasta pärast pole neid kuid nähagi - et tuleb seda vahet hetkel hinnata ja sellest lugu pidada. aga samas tundub ka, et kohe-kohe ongi käes see aeg, kui aaregi lelust kinni haarab. üsna pea võib kuulda ka tema lalisemist, hetkel on küll kuulda vaid mõningaid heaolu-hääled, tavaliselt ikka - appi-mul-on-see/teine-viga-aita-mind!
kui nädal tagasi sai kiidetud, et H võib vaikselt matil siputada, siis praeguseks on ilmnenud, et kui tabada õige moment (laps piisavalt väsinud, kõht täis ja kuiv mähe all) siis ta saab, suudab ja tahab ka üksi ööunele jääda. lihtsalt panen tibu oma voodisse ja kümnekonna minuti pärast vajub silm kinni:) - huvitav, kui kaua selline hõlp-elu kestab;)
eilseid pilte->
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar