10. november 2008

miksideta

kuid siiski teadmata KÕIKI maailmaasju, võin öelda, et tänan kaasa elamast. enesetunnet ma ei kirjelda, sest kirjeldades peab ikka ja jälle kõik läbi elama ja kui küsid - kuidas end tunned - on mul veel valusam. sest ma tunnen et ma ei vääri.
a juudap ma siis ei vääri. mitte kedagi ega mitte midagi. ja nii ma siis läen nüüd ja upun. enesehaletsusse. mõneks ajaks.

6 kommentaari:

  1. Anonüümne10/11/08 4:27 PM

    pigem avaneb ehk uks kellegi jaoks,kelle suudaksite väga õnnelikuks teha! neid on siin maailmas palju ;)

    VastaKustuta
  2. vot see mitteväärimise jutt on nüüd küll selline mille peale ma ütlen loll jutt suhu tagasi, sest kes siis veel kui mitte teie?
    maailm on mõnikord vastikult ebaõiglane, tont seda teab miks :(

    VastaKustuta
  3. Anonüümne10/11/08 5:07 PM

    tugev ja lohutav kallistus

    VastaKustuta
  4. Anonüümne10/11/08 8:39 PM

    Sõnadeta. Aga kalli.
    Lee

    VastaKustuta
  5. väärid kyll, ma tean!

    VastaKustuta
  6. Anonüümne11/11/08 2:14 PM

    Väärid jah. Unusta kohe ära see mitte väärimine. Sinu aeg tuleb kindlasti.

    VastaKustuta