625 krooni eest rahulolu

ärkan hommikul. peavalu. selline igapäevane ja nõme. surun taasleitud ca nelja aasta vanused prillid (-0,5) ninale. peavalu taandub mõne tunniga, kuid loid ja uimane olemine jääb... lohutan end, et veel vaid 11 (üksteist) päeva! sisendan endale, et saan hakkama. pean vastu. pean vastu pidama...

tatsan perearstile. igaks juhuks. perearst halastab, kirjutab välja valuvaigisti ja loeb sõnad peale, et peale 12ndat oktoobrit nii kangeid ravimeid enam tarbida ei tohi. lepime kokku vere(proovi)andmise päeva ja saan ka kaks saatekirja eriarstidele. võeh. krt, selle peavalu pärast nii palju jebi... kui ülepäeviti ei valutaks, ei hakkaks end arstidega vaevamagi.
helistan 1900. sealt teatab tädike
- ei ole numbreid.
- mismõttes ei ole?!
- novembrisse enam ei ole, detsembri numbrid pole veel "lahti läinud".
- millal ma peaksin helistama?
- ei tea, proovige tihti uuesti.
- mismõttes? hommikuti või õhtuti? nädala pärast, või kuu lõpus?
- ei tea, detsembri numbrid peaksid millalgi avanema aga millal, ei tea...
???
selline süsteem! ja ma maksan iga kuu 33% palgast, et sellist süsteemi ülal hoida?!

õnneks oli pool päeva veel ees... lisaks muudele toimetustele mahtus sellesse juuksuriskäik. võrratu. ma olen oma juuksuriga alati rahul olnud. see värvimine, see peamassaaž, mis koos pesuga kaasas käib.... suutsin talle seekord selgeks teha, et võib küll 10cm juukseid maha võtta. ja pisut enne lõpetamist küsis ta - kunas sa viimati tukka kandsid? mulle tundub, et keskkoolis...
ja nii ma siis saingi 625 krooni eest rahulolutunde. peavalu kui pühitud, argimured niisamuti. igat järgnevat peegeldust seirates tundun endale üha nooremana... koduteel tuikas mul meeles, et kas soengu eest selline summa välja käia on liiga palju? rahulolutunde eest aga kindlasti mitte... ma tunnen end 10-15 aastat nooremana... huvitav, kas ma väikesele sõsarale teen juba silmad ette? :D :D