'miks' on kõige muu hulgas ka üsna levinud küsimus. võimalik, et kõige kulunum küsimuste seas. tuletagem väikelast meelde.
- ära puutu pliiti, pliit on kuum
- miks?
- sest isa küttis ta kuumaks
- miks?
- sest süüa on vaja teha
- miks?
- sest muidu jäävad meil kõhud tühjaks...
- miks?
'miks' on teadmisjanuline, lahtine küsimus. otsib seletust maailma asjade olemusele.
koos seletusega saab turvatunde - ahah. nii on.
lastel on pisut kergem. neil on selline autoriteet, kelle sõnu jäägitult uskuda (ärgem kuritarvitagem seda usku siis, eksole). kui aga oled käinud läbi 12 klassi, siis oled teada saanud, et näiteks sellisele küsimusele:
Miks päike patja pea alla ei pane, kui ta uinudes mere tekina endale peale laotab?
on raske adekvaatset vastust anda. vähe sellest, et päike merd tekina ei kasuta, ta ei uinu ka! ja mingil hetkel oled sa leidnud, et elasid muinasjutus.
muinasjutus, kus kõik oli kindel ja igale küsimusele peab kusagil kindlasti vastus olema!!!
sest nii on turvalisem.
ja kui me seda vastust ei leia, siis projetseerime küsimuse endale mugavasse usukumusse vastates näiteks -
mul ei õnnestu rasestuda, sest tegin nooruses mõne eksisammu ja nüüd Saatus/Jumal nuhtleb mind selle eest.
või et -
kes teab, milleks käesolevad katsumused head on - küllap on Saatusel/Jumalal mingi kaval plaan... võin end lohutada, olles hiljuti näinud mitmike ootajaid, kes peale mitut-mitut katset end õnnelikeks rasedateks võivad tituleerida.
või siis lihtsalt -
küllap minu tund tuleb õige pea!
aus ülestunnistus on aga palju ebakindlam - ma ei tea! ja tegelikult veelgi hullem - keegi ei tea! sest niisama, kui me julgeme lastele tunnistada, et me ei tea vähemalt pooli maailma asju, peaksime seda julgema ka endale tunnistada. ja ei, meil ei ole vaja entsüklopeediaid ega muid teatmeteoseid, et uurida, miks Saatus/Jumal minu peale viha kannab. neid vastuseid ei ole seal. neid vastuseid ei ole kellelgi, sestap tuleb lihtsalt leppida asjaoluga - nii on ja punkt.
kuigi muidugi - nii ei pruugi jääda, eksole.
'miks' tundub olevat küsimus enda kiusamiseks millele meelepärase vastuse saab vaid religioonist või mõnest muust muinasjutust. nii et püüan ta nüüd ja edaspidi enda tervise huvides rahule jätta.
üks ütlemata mõistlik otsus.
VastaKustutaolulisem miksist on kuidas
miks eeldada, et selline olukord on saatuse/jumala viha?
VastaKustutavõibolla on see võimalus, võibolla isegi kingitus?
võimalus tunda piinu? kingitus olla lastetu? sellist teed ei soovi vaenlaselegi. see peab ikka üks ütlemata julm saatus olema, kes inimest selliste "kinkidega" kiusab.
VastaKustutavõi kui järele mõelda... vb seepärast ongi ateiste nii palju, et jumal on tegelikult julm ja jõhkard ning ta tuleks eemaldada juhtivalt positsioonilt. võimalusel trellide taha v vangikongi pista.
ja veel, ma ei eeldagi et saatus või jumal on olemas, see oli lihtsalt üks võimalikest vastusevariantidest. üks lihtsamaid, muide.
palju raskem on leppida asjaoluga, et (kinkide, hoopide) jagajat ehk saatust/jumalat ei olegi olemas. kui ei ole andjat, siis pole ka kingitusi. on ainult enda seatud piirid ja enda valitud teed mitmete miljonite hulgast.
jah. näiteks kingitus vaadata maailma laiemalt. jagada oma armastust neile lastele, kellele seda muidu ehk ei jätkuks. mõista, et elu ja armastus ei pea olema piiratud vaid pelgalt oma isiklike geenide paljundamisega, vaid et armastust väärivad ehk mõned lapsed, kes juba on olemas, kuid kes on hüljatud. äkki õnnestub teil sel moel inimkonnale kinkida mõni mozart.
VastaKustutasee ongi piiratud mõtteviis, et jumal annab inimesele piinad. tegelikult valib inimene need ju ise ja siis otsib kedagi, keda selles süüdlaseks teha.