22. aprill 2008

numbrid

Möödunud nädal oli kui meerika mäed. ikka üles ja siis alla. ja lõpuks jälle üles!
ma ei tea, kas ma iial jõuan ära tänada kinnise foorumi liikmeid, kes sellel konarlikul teel ei kaotanud lootust, uskusid minu eest ja peaaegu vedasid mind edasi. ja muidugi ka kõik minu kallid lähedased - tänud olemas olemast, lootmast koos minuga ja uskumast imedesse!

sellest pole veel nädalatki möödas, kui tundsin end ebakindlana, ega uskunud esimesi triibulisi apteegiteste. kuigi. mingit enesekindluse laadset asja nad minusse sisendasid. toona ütlesin - nad andsid mulle lootuse, et ma VÕIN OLLA rase. need kriipsud sellel pulgakesel lugesid ikka palju. sain hingerahu tagasi. kuigi veel ei uskunud.

14. päev - 183
nagu möödundkolmapäevases postituses kirjas - see number tegi mu õnnelikuks. arsti sõnade järgi "adekvaatne" number ei andnud mulle veel täit kindlust - jäi kripeldama minu keha reaktsioon. mõtlesin, et kontrolliks (võeh, milline kontrollifriik) veelkord. tehtud-mõeldud. loetud HCG tõusu kohta nii siit-> kui siit-> kui ka siit->, läksin paar päeva hiljem testima. tulemus ei olnud kiita.

16.päev - 252
jah, tõus on märgatav, kuid mitte piisav. eestikeelsete materjalide järgi viitab lausa emakavälisele... mina olen segaduses, kuigi paljud mu ümber kinnitavad - naise keha ei ole masin! ta ei pea numbritest eriti, peale selle, ta ei peagi pidama! ta ei tea neid tarku valemeid, mille järgi norme paika pannakse. pealegi, pole normid isegi ju päris kindlad, mida nad tahavad. ühe teksti järgi peaks number 1,5 kuni kahekordistuma 48h jooksul. teiste andmete kohaselt võiks selleks aega kuluda 72 tundi.

19.päev -1094
1094 oli siis see number 19ndal päeval peale rakukeste siirdamist, mis kinnitas mulle lõplikult, et kõik on korras. enesetunne - rase. vats vaevab, muliseb ja mugiseb. kallis kolleeg eile nentis - jah, su kõht on kuidagi.... eenduv. issand, möödas on vaevalt esimene raseduskuu, mul on ees kõht, mis viitab vähemalt neljandale, kui mitte viiendale kuule ja mu enesetunne ja väsimustase on vähemalt kaheksanda kuu tasemel. minu suurimaks lohutuseks ja edasiviivaks jõuks on see, et saavutasin, mida tahtsin ja saan kallile kaasale teha parima sünnipäevakingi, mis iial võimalik.
järgmine tärmin on 2.mai siis on esimene ultraheli aeg :) :)

2 kommentaari:

  1. Palju õnne :)
    Jään ootama postitusi, kuidas iiveldama ajab ja mis isud tulevd jne. :)

    VastaKustuta