viimane suvepäev

või vähemalt arvatavasti viimane. termomeeter näitas 22 kraadi, kui me õue läksime. Stromkal nägime kahte suplejat. arvatavasti tali-.

lastest ja lapsepõlvest.
arvatavasti tänu peavalule olin täna kuidagi eriti tundlik negatiivsete piltide suhtes. tatsame mööda randa ja vastu astuvad ema (?nüüd ja edasipidi tähendavad küsimärgid kõhklust - ei ole ju kindel, et inimesed on just need, kellena nad tunduvad olevat...), vanaema(?) ja kaks last. lapsed miskid 4-6 aastased. üks poistest katsus esiemade kannatust veepiiril kõndides. vanemad kriiskasid kahest suust - 'ei tohi', 'ma ju ütlesin, et ära mine vette', 'kas sa aru ei saa, mis ma ütlesin', 'jalad saavad märjaks' (poisil olid paksu tallaga tossud jalas)... võeh... õnnelik lapsepõlv.
veidi maad eemal tegi kolm inimest lõket. neljas, nähtavasti ühe või kahe neist poeg, tiirutas väikese ATVga sinise suitsu saatel väikese raadiusega edasi-tagasi. võeh, see suits lisas mu peavalusse veel ühe valusa nüansi... aga poiss paistis õnnelik, kui ta oma kiivri alt hõikas - 'sellel on palju rohkem jõudu!'
veel veidi maad edasi tulid vast ema(?), isa(?) ja kaks last, tüdruk vanuses12-13, poiss miski 7-8ne. isa kamandas tüdrukul sääri üles käärima, neil oli vist plaan varbaid vette kasta. just sel ajal kui tüdruk vee poole lippas, tuli põõsastest välja poiss, vääga vingus näoga. küllap kartis et vanemad(?) ära kaovad. ja jooksis ulgudes teistele järgi. mida tegi ema(?) ? selmet et lohutada, oodata järgi või veel midagi positiivset, kuulsin järsku - 'kui sa veel niimoodi vingud, siis panen su autosse luku taha!' dziisas... mõtlesin... õnnelik lapsepõlv??!
edasi läksime mänguplatsile. seal samavana poiss, kui meie ott. ukerdas ringi. siblab ühe kiige juurde, siis korraks istuma, siis teise juurde siis jälle istuma. kõike vaid korraks. täiesti silmnähtavalt hüperaktiivne. mitte ükski asi teda pikemalt ei huvitanud kui kolm sekundit. ja siis jälle edasi. ei. tibu tofer on selle kõrval täiesti pailaps. ausõna. ainus, mis poissi pisut mõtlema pani oli liiv. ja kui see talle käest suu poole liikus oli emal (?) kohe sõnad võtta - 'ära tee!' ja 'ei tohi' ja nii see poiss tormas...
veel veidi edasi - hakkasime kodupoole vantsima. vastu tulid meile vanaisa (?) ca neljaaastase poisijõmpsikaga. kes pillis - tahan ema... tahan ema... vanaisa(?) aga tiris teda mänguväljaku poole. et tule, lähme mängima... poiss aga ikka - 'ma-maaa', ja 'hotšu maamuu!' mama aga pidas sõpradega grillplatsil kellegi sünnipäeva... vaatasin igaks juhuks veel pikalt järgi, et kas nad ikka mänguplatsile lähevad/jäävad või et äkki peab politsei kutsuma... õnnelik lapsepõlv...

aga Oti album on siin->