25. september 2007

tühjad pihud

ehk segipaisatud päevaplaan.
nuvot. tähtsa päeva hommik oli täna siis ilus ja peaaegu pilvitu. algas see muidugi pisikese B kaissu pugemisega, mida saatis igahommikune teatamine/teadasaamine. "taimo tööl" ja "ott tudub". vahepeal käib laps, kakerdab kõik toad läbi, ja saab kindla veendumuse, et nii ongi - taimo tööl, ott tudub ja "'õnu 'oolis". maailm on paigas. tundub, et tibil on hullem kontrollivajadus kui minul ;)
kõik on ilus ja tore kuni ühe telefonihelinani. kell näitas 10-15... kella poole kaheteistkümneks oli kokku lepitud B üleandmine tema issikesele, et sealt minna otse viimsisse siirdamisele. ja siis hambaarstile ja siis B jälle oma tiiva alla võtta ja siis kojutulek. aga võta näpust. plaaniks see ainult jäigi. nii et kell 10-15 helistas tohtrihärra ja andis peaaegu kaastundliku häälega teada, et võite täna tulemata jätta. kolmest embrüost, kes külma said ärkas üks üles päris ilusti. seetõttu siis eilne otsus, et siirdamine toimub. täna hommikuks ei olnud see üks, kes kena välja nägi, aga piisavalt arenenud... jälle üks lootus kadunud... killuke purustatud. hea et kahenädalast tühjalt praadimist ei tulnud taluda.
siis helistas vahepeal L, kes käis oma südant puistamas viimati siis, kui mina sarnastel põhjustel kui tänagi väääga autis olin. ta on nagu kuri vaim - alati kui välja ilmub läheb midagi nihu. kui ma pisut ebausklikum oleks, keelaks tal endaga suhtlemise hoopis. ulatasin talle siis abistava sõbrakäe (õgemini küll neli ratast ja sohvrioskused) ja kellaaeg tiksus halastamatult.
kui esimene ring ümber linna tehtud (trajektoor kopli-hallivanamehe-ristiku-hallivanamehe) oli kell juba 11.45. ma tean, et pooletunnine hilinemine on naistele lubatud. ja eks seda ma siis kasutasingi ;)
julgesin veel arvata, et juudap' ma 2-3 paiku tibule järgigi jõuan. B isa aga arvas, et ta parem homme ise lapse meile tooks... nojah. isaõigused...
otsustasime kalli kaasaga lohutuslõunale minna. ei, ei midagi eriti bravuurset, aga kõhutäidet vajaval kellaajal igatahes tark otsus. eksole. ja siis helises telefon. helistajaks hambaarst - et mis oleks, kui me täna ei kohtuks.? nojah, mul ka iga teine päev samahea kui täna.
nii siis oligi korraga saanud tähtsast päevast täiesti tühi päev. isegi hambaarst ei tahtnud mind!

1 kommentaar:

  1. Kui midagi väga tahta, saame me tahtmise ja mitte seda asja v.olukorda, mida tsoovisime...lase oma suur tahtmine vabaks, siis...on kõik võimalik...

    VastaKustuta