tibul oli meil täna geniaalsuspuhang. hommikul algas - 'on'u õlud' ja näitas oma pooltühjade lutipudelite peale. huumor juba enne wc-sse jõudmist;)
edasi läks sõnade õppimise taktis. hommikusöögi kõrvale õppis ta vasaku käega ära sõnapaari - 'tahan maha' (baaripukilt põrandales siis). praegu tundub olevat verbaalne areng turbotaktis. pooled sõnad, mida kuulda on, öeldakse järele. lootsin juba, et ehk saab ülima tarkuse päeval ka potilkäik selgeks. aga ei - püksid maha saime hüüded kaka ja pissi, saime; saime isegi poti peale istuma, aga seda vaid viivuks. siis olid kilked 'ka-kaa!, mi-suu, ka-kaa!' ja vudinal kassi hirmutama... :(
tänane õppimisepäev lõppes õhtupoolikul raamatut vaadates. meil on üks lemmikraamat, kus on palju loomi. igasuguseid. jutustab loomade rändest, piltidega ja puha. pisikesele Birgittale meeldivad elevandid. kui nendeni jõuab on 'vant!', 'ant!' ja näpuga elevantidele. ise seda nägu, nagu oleks just kommimäge näinud. siis kilkasin talle samas taktis vastu -'kr-rrabbi', 'krabi!' ja näitasin näpuga krabi pilti. see, millegipärast, võttis ta tummaks. võimalik, et päevalimiit sai lihtsalt täis.
tegelikult oleks kirjutada palju - mõtteid igasuguseid, mis vajaksid väljakirjutamist. aga kui on mahti siis pole viitsimist ja kui on viitsimist siis pole mahti - nagu ikka elu oravarattas...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar