
päris kole oli käia raamaturiiulite vahel, kindlast teadmises et vähemalt ühe kindla summa ulatuses TULEB kulutada... tavaliselt saab ju niisama nillida - et kui oleks raha... siis ostaks... aga täna veel ei pea... jne
tagumises ajusagaras hakkas vaikselt vasardama: meil oleks vaja raamaturiiulit, mitte järjekordset paberkandjat. raamaturiiulit. RAAMATURIIULIT!!
aga jah. suursuurtänu kallis E, ilma sinu kingita ei oleks ma seda suurteost soetanud:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar