maja lugu ja 9.mai

üks lausekatke, mis eilsest õhku jäi. sõnatud ühe baaba poolt, venekeelse ülevoolava viha saatel Tõnismäel:
"aga meie ehitasime teile nii palju, nii palju et te pole saja aasta jooksul nii palju ehitanud. ja see, SEE on siis tänu!" (Kanal2 Reporter, 9.mai)

nõks aega hiljem astub meile külla meeskodanik, kuuekümnendates. ta teab täpselt et meie maja taga asus nelikümmend aastat tagasi kino. see oli siis kui meie maja asemel oli vaid barakid - aga mis te mõtlesite, miks need suured puud teie hoovis kasvavad?! see oli suur allee!
ja teate, ma käisin ise vaatamas, kuidas nad meie maja ehitavad (puhangu 32-st käis jutt) - üks nurk oli nii vildakaks kiskunud, ma ütlesin: te peate nurga uuesti tegema, mudu ehitate maja üle tänava - nad ütlesid vastu - minge alt ära, muidu kivi kukub kaela. järgmisel päeval oli maja nurk sirgemaks aetud.
meil on ühe planeeringuga majad. Leedu projekt. selle aknaorva asemel (teab meeskodanik rääkida) peaks olema rõdu, ja maja taheti ehitada paneelidest, sama projekti järgi, mitte silikaadist! mina käisin plaanikomitees ja nõutasin seltsimehe (nimi läks kõrvust) käest: peab tulema silikaattellistest- seltsimees - ei miskit priiskamist! - meie oma raha eest ehitame! paneme krohvi peale ja krohvi peale joonistame samasugused triibud kui kõrvalmaja paneelid!! seltsimees, peale mõningast puiklemist vastu - ok, saate oma silikatsiidi;
miks rõdusid ei tule, meie oma raha eest ehitame?! teie ehitage oma raha eest, milline maja tahate, aga rõdusid ei tule - ümberringi on teil hrustsovkad, mis rõdudega laiamine see seal olgu?!
meie maja olla ehitanud toonased vangid, nende maja ehituskooli õpilased. mõlemil on omad head ja vead. nende majal nt olla neljas korrus telliskivijagu kõrgem... kummalgi pole seina, mis poleks kõver, põrandat mis ei kriuksuks, ust mis oleks sirge...