mõned on maininud - sul on ju oma firma - küll on hea - teed tööd millal tahad, puhkad alati kui tahad. kogu sellest suhtumisest on kumanud meeletu kadedus. aga teate, kallid kadetsejad. ma ei suuda. ma ei saa ega suuda lüüa kell 5 kontooraust kinni öeldes - aitab, täna ma rohkem tööd ei tee, aga olgu mul palgapäeval raha arvel. sest ma tean, tean et palgapäeva nimel tuleb ka üht koma teist teha. teadagi;) - lobisemise eest meil palka ei maksta, haigekassa kindlustust ei saa ja bensutsekke ära ka lehvita...
minu tööpäev tibu heaks algab kell 8, heal juhul kl 8-30. minu tööaeg firma heaks algab ca 10, sõltub päevast, mõnikord saab ja on vaja tibu kõrvalt tööd teha, mõnikord võin lõdvemalt võtta. viimasel juhul ootan ära tibu uneaja - seda aga kipub viimasel ajal üha napimaks jääma:S nii et siis kusagil lõuna ajal saan tunnike poolteist asju ajada ja siis edasi ikka tibuga. ja järgmine "tööpaus" on peale 5-6-te, kui kallis kaasa lubab, või peale 9-t, kui tibu tudub. õnneks pole viimasel ajal väga palju teha olnud. või olen ma vilunumaks muutunud...
üldjoontes olen ma ju ikka töö-hoolik olnud. kui vaja raban seni kuni vaja ja siis natuke veel, et oleks tehtud, hästi tehtud. firmaaegadel on olnud töö-ööpäevi, kui on magatud heal juhul paar tundi. joogiraamatu ilmumise eel oli konkreetne öö, kui ei saanud aega arvutidki kinni panna - tähtaeg surus takka. praeguseks olen mina töötajana ja meie pisifirma tööandjana nii kaugele arenenud, et on mahti ka kõrvalharrastustega tegeleda. ma annan endale täiega aru, et pisikest silmaröömu poleks meie perre saanud tullagi, kui ma oleks pidanud kellast kellani kellegi teise leivaandja palgal olema... nii et siinkohal suured tänud kaaskannatajatele meie väikekirjastusest, et nad on suutnud osa mu töökoormusest enda õlgadele võtta:)
ükspäev siin just kadestasin metsatagust, tema võime ja võimaluse pärast keset püha tööpäeva vanni minna. järgmisel tööpäeval (üleeile) proovisin järgi. tunne oli fantastiline, vaieldamatult luksuslik! eriti kui sai samal ajal unistada peatselt saabuvast täisseina-peeglist (?), uutest kahhelplaatidest ja mullivannist... hõrk...
päevake hiljem (eila siis) sai katsetatud isikliku firma võlude laiendamist. võtsin tibu ja keerasin nina linna poole. viimati sai pikemaid jalutuskäike tehtud sügisel. viimane aeg on need taas traditsiooniks tõsta:)
mõtlesin - kõnnin kaua viitsin. viitsisin. poole tunni pärast olime kolde puiesteel. seal lasin tibul joosta - kuni kolde tn lasteaiani. siis ta oli juba üsna väsinud. ja järgmise poole tunniga jõudsime tallinna hotelli juurde. tempot polnud ollagi. sealt edasi liipasin, juba magava tibuga kärus, üle toompea nõlva vabaduse platsile. künka harja lähedal (sealkandis kus käikudesse saab) "jooksis" minust mööad tibi käruga, ca samavana tibu sees. teiselpool künkatippu - just enne allakäigutreppi varblase kohviku ees - jooksis ta minust teist korda mööda. inimestel on kummalised meetodid spordi tegemiseks...:D
sain teada et käimas on tudengite päevad ja kahetsen täna et ei teadnud sama infi astronoomiapäevast eile samal ajal... oleks ka päikest piilunud...
pöösad ja puud mis rohetavad, muruplatsid mis on poheemide ootel... kohvikud... butiigid... käsitööputkad... soomlased... kerjused... kõik peaaegu täpselt samas kohas, mõningaste roteerumistega, kui aastaid tagasi mil tallinnasse elama tulin. soe tunne. kodune. tuuleiilike kippus küll veel liiga tegema, aga oldehansa sättis juba väliterassi:) küllap paari nädala pärast on kohti rohkem, kus päikeselaigus kohvitada.
aa tibust veel... tegutseb täiesti adekvaatselt käsu "anna minu kätte" peale. koer on tal "auh auh" (ka päris originaalitruult). juttu tuleb nagu veskist. ainult et aru ei saa mitte essugi. nagu kreeka keel - tundub et peaks miskit tähendama, aga no ei saa aru. süüa meeldib tavaliselt toolilt (titetool on täiesti out) diivanilaua taga, ise vehib lusika v kahvliga kohati toidus, enamjaolt laua pinda pidi ja ootab kuni söök suhu pistetakse, mõnikord tegeleb degusteerimisega - söök lipsab "sips" korraks suhu ja "sops" ruttu lusikale tagasi, järeldus - kõht ei ole tühi:D trepist ronib üles tuulekiirusel, teinekord on tegu et kinni püüda.
kui väljas jalutame, siis talle meeldib osaline vabadus. tõttab 5-10 meetrit kaugemale ja jääb vaatama - kas keegi järgneb. kui järgi minna siis lippab ta kilgates edasi. kui ootama jääda ja tagasi kutsuda, siis sõltub tema tujust, tavaliselt lippab tagasi. mõnikord jääb ta midagi uudistama - kassi, koera, lapsi, linde... täiskasvand inimesi ta pisut pelgab, siis taganeb minu vastu ja naeratab vöörastele.
elu ON ILUS:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar