on meil juba aasta ja kolme kuune. ja fantastiliselt tubli! ronib täitsa vabalt. mõne asja otsa veel ei ulata, kuid üritab... ja kui ei saa mis tahab , siis jonnib. vastavalt väsimuse astmele siis kas lihtsalt vingudes või lausa jalgu trampides!
suur tugitool meeldib talle meeletult. ja elutoa diivan ka. neis saab kohe natuke trallida...
toole vallutab juba täitsa vabalt. arvutilaua tool on veel pisut kõrgevõitu, aga pea sellegi aeg käes ole. eile oli siis esimene tõsiseltvõetav oma söögitooli vallutus (selline puust, toekas ja suht kõrge). miski hetk märkasin, et laps oli puruvait, järas aknalaualt Miisu krõbuskeid ning vahtis uudishimulikult lombis paterdavat kajakat ise oma söögitoolil püsti...
potisaaga ei ole eriti edeneneud:( ikka 2-3-4 korda päevas ja ainult siis kui mina panen:( ja siis ka mitte ei viitsita eriti istuda. täna omku tõusis püsti, astus pool sammu eemale ja pissis siis... täielik potistreik! ööd on rahulikumad... teen aga paar "pütti" piima valmis ja ta suudab need reeglina ise oma voodist üles leida;) söömaga on kehvemad lood... ma ikka siiralt loodan, et 'lapsed end nälga ei jäta' jutt pole müüt vaid tegelikkus...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar