tähtsad asjad

viimasel ajal olen palju mõelnud, et mis siis oluline on elus?
paneks osa neist siis nagu kirja...

lapseliku meele säilumine oleks esimene. ehk võime avastada maailma erinevaid külgi. nii häid kui halbu. uudistada, uudishimutseda, olla avatud inimestele. see on oluline. minu meelest üliväga. lapseliku meelega käib kaasas ava- ja ausameelsus, tahe rääkida tõtt. ka siis kui see on valus. tahe kuulata tõtt, ka siis kui see teeb haiget. või vähemalt püüda kuulda ja kuulda võtta tõtt. pahatihti panen minagi kõrva/silma kinni kriitika ees. lihtsalt loomuomane "selektiivne kuulmine" kargab platsi. sellest on kahju. tahaks taas olla see laps, kes maailma värske pilguga vaatab - ilma eelarvamusteta, vahetult.

muidugi õnn, sellega on keerulised lood... paljud peavad õnneks vedamist, kuid õnnetunne on ju hoopis midagi muud. õnn meie õuel võiks ju tähendada ka näiteks rahulolu, heaolutunnet olemasoleva üle mida võiks tunda ju igaüks. ka siis kui kõik parasjagu kõige paremini ei lähe tuleks /võiks ja saaks/ leida midagi positiivset, millest kinni haarata. ei, mitte mille taha peitu pugeda, vaid just kinni haarata ja millele toetuda neil kõige süngematel hetkedel.

armastus võime tunda armastust kellegi vastu on äääretult oluline. võime armastada. vanemaid, last, lille, kassi, maailma. armastada hetke, olukorda, tegu... ehh, ma olen vist ikka "lillelaps"...

kaine mõistus on ääretult vajalik. tõtt-öelda tundub et mõned on selle kohati ära kaotanud. parasjagu kriitikameelt võiks ju inimestel ikka olla. padurohelistel näiteks.
väikeseks mõttemänguks paar näidet
- kas ökonoomsem on pesta pesu madalal temperatuuril (masinpesust on siis jutt) ja kangema/korraliku/kaasaegse pesupulbriga, siis kas see reostus mis loodusele pesuvahendiga tekitatakse on väiksem kui kilovattide tootmisel tulenev reostus? ikka kindlalt? aga kui tarbitakse "rohelist energiat" (mida iganes see siis ei tähenda, tutvustavast reklaamtekstist olen aru saanud, et hinnalisa mis tavakliendile väänatakse läheb "rohelise energiaturu arendamisele". kas me saame selles kindlad olla???)?
- kas on ikka nii väga oluline kraamida kõik oma jäätmed seitsmesse erinevasse hunnikusse. ka siis kui lõppeks nad ühte kokku jõuavad; ka siis kui selle seitsmenda jäätme taaskasutusse andmiseks tuleb 10-20 kilomeetrine ring autoga sõita?

elu on liiga kurjami keeruline, et seda 1:1 võtta - pole olemas puhast headust, puhast kurjust. kui siis vaid muinasjuttudes ning koomiksites - meie soovunelmates.