5. november 2006

11 kuud ja mõned päeavad


on tibu birx praegu vana.
esimene "sõna" tuli nädalapäevad tagasi. see on sarnane "tita" ga kusjuures vahel kõlab nagu "thta". kindlalt tuleb "tita" välja siis kui silmapiiril on mõni kuni paari-kolme aastane laps. silm läheb särama ka enda arvutipildi peale.
"tha" ja "thitha" käib aga ka praktiliselt kõige kohta mis nähtaval. nii et päris mõtestatud sõnaks ma seda ei peaks... reedel, kui koju jõudsime, surasin ta kõigepealt potile (potil käia meile meeldib, istub pikalt pikalt ja iseteadvalt. ise küll veel ei küsi, aga kui õiget hetke tabada (tav peale v enne ennelõunast und) saab ka kaka potti), siis läks miisu mööda ja tibu näitas näpuga ning ütles selgelt ja kõlavalt - "iisu". ei enne ega pärast pole see välja tulnud. aga küllap jõuame:)

tipame toe najal juba teadlikult, esimesed iseseisvad sammud tulid paar päeva tagasi. täna on juba mõnedki korrad 2-3 sammu teinud. naudinguga.

oma tahe on suureks paisunud. ikka näpuga sinnapoole, kuhu minna tahaks (kui süles on) ja söögiajal annab selge pearaputuse ja kätevehkimisega märku kui miskit ei taha... aa ja tassist joome. küll mõned lonksud korraga ja tasapisi ja osalt ikka rinna peale ka, aga joome:) klõbistab hambaid vastu tassi ja neelab korraga:P siis äkki keerab pead - ju rohkem ei taha - ja kui õiget hetke ei taba on pool tassi sisust põrandal.. ülejäänud riietel..
suus on kuus hammast, aga mäluda eriti ei oska:(

väga meeldib lampidega mängida - ikka kustu ja põlema, ise kilkab.
ühise keele leiab temaga kõige kiiremini, kui harrastate pisut puristamist (arvake, kelle hoole all on laps:D). ikka keel suust välja ja ralliauto hääl plärinal. mida rohkem tatti pritsida, seda omam on inime... lisaks võib katsetada häälitsusi mis tekivad, kui näppudega üle huulte tõmmata ja ise samal ajal mõmiseda... või ümiseda... või teha "aaa..." või "ööö.."

võõrastame koledasti. eriti võõraid kohti. veel rohkem kui neis liigub võõraid inimesi. kõige koledam on kui võõras kohas tuleb võõras inime ligi ja teeb "tuti-pluti-plutt".
saaremaal kohanemine võttis ikka päevake ja pool teisest. teise päeva õhtul võisin ma vabalt peldikusse minna. siis kui vaja oli. kolmanda päeva õhtul võis isa ta sülle võtta. neljandal päeval padistas juba julgelt ringi ja teadis nurgataguseid.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar