7. september 2006

tibu- tibu- tibu- tipp!


vaatasin et viimati pea kuu aega tagasi sai tibu oskused kirja pandud.
nüüdseks siis käime potil juba iga päev, mõni päev kuni kolm korda. vähemalt korra päevas saame poti laulma kah:)
paar korda oleme end iseseisvalt seisma unustanud! siis kui madalalt kapilt kätte saadud kreemipott või muud lahedat.
nädal tagasi korjasin laudlina ära.
paar päeva tagasi avastas raamatud riiulist. välja veel ei kiskund, näppis ja lalises omaette.
"rääkida" talle meeldib, laliseb omaette ajab Miisut ja mänguasju taga ning paterdab toast-tuppa.
kui kõik kodused ühes toas on, siis on rahul ja tatsab, õigemini küll roomab, ühe juurest teise juurde, ise suure suuga seletades.
miisut juba kardab pisut. õigust öelda on see aukartus. ka miisul tibu vastu. eks nad ole omavahel mänginud ka. eile oli see kord, kui tibu vehkis miisu kommikotiga teisel nina all, miisu aga jälgis kannatlikult - millal saab. kannatlikkuse eest sai sellise portsu, mida pole siiani viitsinud ära lahendada:P

2 kommentaari:

  1. See tibu on mulle juba täiesti armsaks tänu Sinu blogile saanud.

    :-)))))))))

    VastaKustuta
  2. nii selle tibuga on - kes näeb-kuuleb see armub... tuleb vist üks südamemurjast preilna;)

    VastaKustuta