22. aprill 2006

paar uut harjumust

mis võivad kergelt sõltuvuseks saada on tekkinud seoses peaaegu pereliste peaaegu muutustega. Sel nädalal olen olnud hoidjatädi väikesele tibule.

Niisiis uued harjumused:
esteks - hommikune tõusmine hiljemalt kell 6.30
eile hommikul sai jälle sel sulnil kellaajal tõustud - ikka tibu üles, mähkmed kuivaks ja söök sooja. tibu oma lemmiktooli lalisema, ise kohvile ja suhtlema ülejäänud pereliikmetega.
sel ajal kui kallis abikaas ja veel kallim teismeline end minekule sätivad on paras hetk tibule pudel suhu pista ja mõnusas tugitoolis koos terevisiooniga ärgata. - näe, polegi vaja kindlalt kahte kruusi kohvi koos kindlalt kahe-kolme sigaretiga:)
täna, kui tibu oma isa juures on; tegin silmad lahti kell 6.35, tundes veidike tühja tunnet panin silmad peaaegu pettunult kinni ja magasin veel paar tunnikest....

teiseks lõunane jalutuskäik.
seda olen praktiseerinud vaid eile-üleeile. saab tuttavaks mõnusa stroomi rajooniga. kahjuks olid mõlemad päevad võrdlemisi tuulised, nii et päris randa me ei jõudnudki. aga mõndagi huvitavat on avastamiseks ka majade vahel.
esimesel päeval leidsin, et olen elanud titeparadiisis... kõik kes vastu tulid (jalutasin mööda kolde pst mere poole) on lastega. kellel suurem kellel väiksem, kõik kärudes/vankrites. ok paar üksikut pensinäri olid ka oma värske õhu protseduure võtmas;)
eile käisime teist ringi pidi, rohkem kopli poole. kajaka turu ja kopli pargi vahel on mõnus stalini-aegsete hrustšovkade piirkond. lubasin endale, et järgmine kord VÕTAN kaamera kaasa - rõdud kus kasvavad pisikesed puud, ühel oli vanem meesterahvas koos hommikuse kohvikruusiga... tuvid aknaäärtel tuulevarjus, riiete kuivatamise aed koos korraliku piirdega - kummalised kodused objektid.

kolmandaks varajane magamaminek.
hilisest värskusest tunnen ma kõige rohkem puudust. kell üheksa ei liigu mõte enam mitte üks teps ja kell üksteist, kui tavaliselt kõige magusam tööaeg, käin ringi kui zombi ja unistan unest...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar