25. veebruar 2006

Elu Mõte

Huvitav, kas see on luige kaunis kaelas peale pehmet maandumist rannavette olgu siis kaugelt rännakult tulnuna või hoopis pakase kiuste külmale maale, inimeste almustest sõltuvusse jäänuna, või väikelapse röömukilkes kui ta näeb midagi esimest korda ja rööm tema silmades on ehe ja vahetu? või kordumatus võimaluses olla tunnistajaks Suurele Imele, ehk inimese esimestele hingetõmmetele, esimesele pilgule, esimesele naeratusele, ehk sünnile? Või õnnelikuna elu elamise saladuses kogu oma teadliku elu kuni vanaduspäevade lõpuni? või kõiges neis kokku?
värskes õhus olgu siis metsas, mererannas, mägedes, stepis või ookeani serval, kevadehõngulises merebriisis või hoopis asjaliku ja suurt koormat kandva sipelga teekonnas oma majesteetlikku pessa või päikese esimestes kiirtes koidikul? Merelainete kohinas tormisemal ilmal, päikesesoojas kivis rannaliival, pealt-meetrise ümbermööduga tamme südames, millest tegelikult ei olegi peaaegu midagi järgi jäänud, kuid sellegi poolest või just seetõttu pakub see suur puu elupaika (sadadele)tuhandetele putukatele ja kümnetele loomadele lindudele?
või hoopis talve külmas hinguses, lumetekis, mis katab puhkavat maad külma tuuleiili eest, mis muidu elavatele laastavalt mõjuks? või hoopis jäälilledes külmunud aknal? või koduaknast paistvas tules, mis annab märku ootusest ja sellest, et keegi, kellest hoolid on kodus:)? või suvises lõkkes millel küpseb maailma parim šaslõkk, sest liha on marineeritud ema poolt ja ametis on maailma parim grillmeister - isa? või auravas nahas peale meeletut leili sel ajal kui sa maailma parimate sõpradega mõnusalt õlut libistad ja muretult lobised millestki mis sel hetkel tundub tähtis, või hetkelises vaikuses kui naudid paari meetri kaugusel oleva puu otsast kostuvat ööbikute laksutamist?

ma ei tea

igal juhul on hea ja soe mõelda kõigist eelnimetet asjadest ja lisaks veel sajast tuhandest väiksemast ja suuremast asjast mis maailmas olemas on. ja neist ka, mida võib-olla veel ei ole, aga kunagi kindlasti tulevad:)
ning sellistel minutitel ja tundidel, kui saad ja suudad mõelda nii soojadest asjadest ei tekigi sünget küsimust - milleks? milleks mina ja milleks siin jne. Tundub, et elu on ilus nii nagu ta on ja minna võib ainult paremaks:)

vat. sellist soojust sooviks kõigile:)

PS mitte sõbrapäeva hooajaks, mitte olümpikuldadest kannustatuna, mitte vabariigi aastapäeva puhul vaid just nimelt IGAKS päevaks.

PPs eriti argipäevaks:)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar