pilte tibudest

seekordne album on siin->

ekstreemsport kuuekesi

Eile päeval võis külavahel näha toredat vaatepilti - kolm õekest käisid kuuekesi Karida küla metsas tuuldumas. või mis mets seal. õnneks või kahjuks ei olnud eriti publikut;)
kõigepealt oli mõnisada meetrit teed, kuni tagumise talukohani, siis vaatasime, et mingi rada läeb - padavai peale ja mõtlemata kuhu lõpuks jõuda tahame sõtkusime edasi. siis tuli pokumaa. selline sügavalt vesine. hiilisime mööda saluäärt aga pokumaa ei tahtnud ega tahtnud lõppeda. võtsime ühes kohas julguse rindu ja silkasime üle. nigu noored sälud. või hirved, kellede tagumente meil näha õnnestus. jõudsime võsastikku. sellisesse tihedasse. sealtki murdsime läbi. järgmisele pokumaale...
vaikselt hakkasime arutama - kuspool see jõgi võiks olla.. ja kus tee? aa.. näed seal on linnud parves lendlemas. põllu kohal. seal loobitakse täna sitta... selge. see põld on meie maja taga nii et tee võiks jääda selle juurde ja jõgi sellest vasemale... nii, siht selge ja jälle üle pokumaa. ikka nigu noored sälud.. järgmisesse võssa... tihedasse sellisesse.
telefon helises, keskmiku mees tundis muret... meie aga trügisime võsas edasi.. kiviaed... see tuleb vast ületada... aardeke mu linas hakkab nihelema... söögiaeg paistab.. aga mitte meile. veel trügime läbi tiheda võsastiku ja... veel üks kiviaed... nüüd leidis noorim et tammed seal tagapool tunduvad tuttavad... need peaksid teeäärsed olema!
aga mida pole on läbitav maastik - selja taha jääb tuldud tee ja ees on võsa, võsa ja veelkord võsa. kohatised heledamad laigud on sügavat vett täis...
ei muud üle jäänudki, kui kuuekesi kiviaiale ronida!! siiamaani hakkavad jalad värisema, kui sellele julgustükile mõtlen.. oleks mõni meist rapsinud, oleks mõni meist vääratanud... võeh. peale ca veerandtunnist turnimist jõudsime aga lõpuks tõotatud maale - tee paistis tõepoolest!
pilte kah->

vahepealsed edusammud

Haraldiga käisime vahepeal Saaremaal. kiirvisiidil. enne minemist sain kahe õekese suust (eraldi) kuulda küsimust - mis sa poisi võtad kaasa või?! no kuhu ma ta ikka jätan - poiss nagu nabanööri mööda minu küljes ;) aga jah, erinevalt rinnalapsest, kelle puhul ei tule küsimusegi alla, et kas ema sõidab temaga või temata päevaks-pooleteiseks minema, on RPA-lapsel selline võimalus olemas, et jääb nt isa või vennaga koju kuniks emme "litutab" (või nt trennis käib). Sinnasõit läks ladusalt - sõites uni, nii kui auto peatus oli silmad "plõks"-lahti.
tagasisõit nii libedalt ei läinud - kuna kõrvalistmel on meil turvapadi (ikka kaasreisija turvalisuse huvides), siis häll käib tagaistmele. ja kahekesi reisides tundis Harald vist end veidi ebakindlalt. või siis tundis minu ebakindluse ära.. ja paaril korral pidin ikka peatuma, et poja maha rahustada...

igapäevaarengust -
praeguseks on ilmnenud, et lelu, mille otstarbekuses ma alul kahelda julgesin (mõmmitäheke, mis projetseerib koos musaga mõmmisid, tähti ja kuid lakke) on oma populaarsust kasvatamas. hetkel aare silm küll veel ei seleta laemõmmisid, aga laul on meeleköitja ka vaiksemal nutuhetkel.
Harald võib ka mängumatil juba tükk aega omaette siputada, kui talle midagi veiklevat silmade ette riputada.
ta hakanud ka heaolu-hetkedel tasakesi häälima :) ja kui temaga pikalt jutustada on naeratus kindel tasu. mõnikord seab ta suu justkui tahaks midagi rääkida, aga häält ei tule...
enim köidavad pilku igasugused lambid - aga nii vist on kõigi lastega alul - valgus tõmbab nagu ööliblikat. miks muidu Oti esimene sõna käis valgusti pihta;)
kasvust - oleme riietest numbriga 50-56 lõplikult välja kasvanud, järgmisel neljapäeval lähme möötma-kaaluma, eks siis saab täpseid numbreid.

õed

kaks ja pool kuud hiljem

mängumatil

kes teab, mida noored oma rusikatega teevad? ehk mängivad pilli? või koovad kassikangast?

kingpool

meie lemmiksipukad.
veel tänaseid pilte->

kuldne sügis

ma olen juba paar nädalat rahutult jalalt-jalale tammunud ja mõtelnud - see KULDNE sügis läeb kohe-kohe mööda, aga mul pole mahti olnud klõpsimaski käia. nu, tänase päevaga saab siis selle "linnukese" kirja. - käisime pisikese aardekesega sügist piltimas. ikka tema ees veeremas ja mina plõksides järel. veel pilte siit->

tegelikult on pildistamine nagu sõltuvus. nüüd, kui peab (ja muidugi ka - saab) lastega rohkem tegelema kui nt suvel, on nagu sõltuvusmärgiks see, et näen igal pool midagi piltimisväärset. nt käisin ükspäev vanalinnas. ja nagu muuseas vedeles tänavanurgal tühi klaas sidruni ja mingi vedelikuga. joogikõrski tilpnemas. ja need sügisevärvid... ja päike piilus pilve tagant.. ja vahtralehed munakivisillutisel... ohh.. need pildid kõik jäid pildistamata, sest kätel on muude kallimatega tegemist kuhjaga - ei leia mahti fotukat mähkmekotti pista;)

piriseda tahaks ka! teemal - sai küll ilus suur teetöö jälle enne valmisi saanud, aga öelge mulle palun - milleks, oh milleks, neid vöötradasid nii palju kui 99,9 prossa autojuhtidest neist ei hooli!!! ma olen sellel tutikal teel viimasel ajal jalutanud pea iga päev ja umbes kaks korda on mulle vöötrajal teed antud autode poolt! ometi ei ole ma miski õbluke plika, keda kaksikute-kalessi tagant eriti näha pole. titevanker isegi ju peaks näitama, et ettevaatust - inimesed teel! ausõna - jalaga sellistele!

üks tund kauem

oli tänast päeva küll. vähemalt ühe naeratuse rohkem kui muidu, usun, sain täna pesamunalt ka.

meie turul on üks tore putka, kust olen ikka igasugu hääd värsket ja hapendatud kraami ostlemas käinud. viimasel ajal on sealsel müüjataril kombeks ostjaid üllatada - kliente peab hoidma! räägib ta.
üleeile jagas ta tasuta kuldrinette. teate ju- neid meeletult maitsvaid õunu. ütles, et oma aias kasvasid. oli toonud 40kg ja nüüd jagab - müüa polevat paslik.
täna jagas hapukapsast. ütles, et isetehtud - saate tunda päris endatehtud kapsa maitset!
njh, mina igatahes hakkan sealt putkast vaikselt vist eemale hoidma - mine tea, mis ta järgmine kord pakub:S

mul on pildistamise käsi roostes. tegelikult on asi vist pisut selles ka, et sai vaadatud üks uus "moll"* ja see näitab ilusti kõik vead ära mis pildil on - enne ei tundunud udused pildid pooltki nii udused. ja nn mürast polnud jälgegi... see on nagu elektrivalguse tulemisega maakodudesse - kõik vead on korraga näha...



*foorumislängis kuvar

Aitähh!

tänan kõiki kalleid külalisi (ja ka neid, kes külla ei jõudnud) kes vaibafondi raha kinkisid.
ausad, individuaaltellimuse järgi, eestimaised, ainulaadsed, telgedel kootud põrandakatted said täna maha. - ei läinud poolt aastatki:D:D
siinkohal kiitus ja reklaam Ardu käsitöökojale! armsad tegusad külamemmed värvisid ja kudusid suure hoole ja armastusega - minge ja vaadake ise, soodsa vaiba leiab sealt iga soovija!

neljakesi randa!

see pisike tüdruk lihtsalt oskab särada. ja maailm särab ühes temaga:)

- kui ma olin pisike beebi, siis sa hoidsid mind ju ka! onju?
- kui ma olin samasugune pisike beebi, siis sa käisid apteegis-poes ja ostsid mulle ka lutipudeli ja piima ja andsid mulle pudelist, onju?!
- kui ma olin pisike beebi, siis ma magasin ka titavoodis, koos Har-raldiga?! ja sa jalutasid minuga, nii nagu meie praegu beebidega jalutame!
...
minevik tundub väikesele B-le olevat tähtis. ja on hea, et saab häid mälestusi koos meenutada:)

uinak

fotokas on viimasel ajal rändama hakanud. st et mina pole teinud, mina pole näinud aga nt see armas pilt oli kaardi peal:)
/suure pere võlud/

uhke vanaisa

näeh, kes külas käis.

paar paari

kaks toredat täiskasvanud inimest. veel ühes tükis kumbki. ja kaks ilmatu toredat beebit. kumbki omas kookonis ootamas kannatlikult oma igapäevast hapnikudoosi. alloleva pildi beebid ei ole pärit ülalolevatest kõhukestest;)

bogataja ženšina

see oli ükspäev koduselveri ees, pangaautomaadi järjekorras, kui keskealine härrasmees vaatas pikalt mu kaksikute-kalessi, naeratas laialt-laialt ja ütles sooja tämbriga - "vü bogataja ženšina!(1)" ma mõtlesin hiljem jupi aega, kas see ehk oli see mõeldud kaastunde-kübemega, või peaks seda võtma tunnustusena?
täna käisin turul, toosama kohutava parukaga arooniamüüja kes nädalapäevad tagasi meile kaela vajus, oli oma marjakilo hinna tänaseks 16-le tõstnud, kekskis ümber meie käru (kui me vastaslauast kartuleid ostsime) ja küsis - "devotški, da? oba devotški??(2)" seekord ma külavalgustaja olla ei viitsinud ja mühatasin midagi "da-da(3)"-taolist vastukseks..
ümber koduselveri nurga keerates põrkasin ma kokku vanema daamiga, kes voltis kokku "Primarki(4)" kirjaga kotti ja hüüatas mulle sulaselges emakeeles - "teil on see ju lausa auto eest!". ikka positiivselt, lahke naeratuse saatel.

_______________
1 - te olete rikas naine
2 - tüdrukud, jah? mõlemad tüdrukud?
3 - ja-jah
4 - odav hilbupood Londoni äritänaval

paarikaupa

head asjad käivad ikka paarikaupa.

meil on kaks kassi. juba pikka aega. esimene neist tuli tänavalt. teine jäi peale sündi lihtsalt üle... paarikaupa on meie peres inimesi - kaks ema, kaks isa, kaks beebit. paari-kaupa hullus jõudis eile rasedateni. kallis keskmik tuli oma kuu-aega-rohkem-rase sõbrantsiga meile. kahju, et hääd pilti ei saanud:(
lapsed käivad nii ehk nii paarikaupa...

Pisike B käis meil külas üle pika-pika aja. vahetas Haraldil mähkmeid ja mängis hoidja-tädi. küsis pool-murelikult, pool-kadedusega - kas tema läheb ka pärast ära? ...
ja suureks-kasvanud Eve-Lyd nähes teatas - see ei ole Eve-Ly! (muide, sama reaktsioon oli minul, kui nädal Aarega haiglas olin olnud ja koju jõudsin) iga nädal, iga kuuga kasvavad lapsed selles vanuses, muutudes suisa tundmatuseni. seda enam peaks pilte tegema. ja jäädvustama-jäädvustama-jäädvustama. need tähtsad nädalad ja kuud hingekeste kasvamisel...

eile nägin esimest korda, kuidas Eve-Ly keeras. "räägib" ja laliseb ta juba ammu. nii ammu, et mul tuleb hirm - aga Aare?!
poja on paar õhtut jonnine olnud. tundub, et gaasivalud.. aga mine sa tea. igal juhul on tavaliselt seis selline, et kellegi teise süles ei rahuneta kui minu omas. ja siis ollakse minutiga "paipoiss".. ja ma ei oska tõesti arvata, kas see on läheduse keemia või minu enesekindlusest tulev turvatunne või lihtsalt ajastus - millalgi peab ju nutt lõppema..

Väljavalitute rivistus

Nagu Delfigi kuulutab - Väljavalitud kohtuvad täna kell 16.oo Jüri O.-M. Enneti raamatu esitlusel Rahva Raamatus.
Kõik kes tahavad end väljavalituna tunda on oodatud!
___________
kajad:
gossip
trend24

õeuaeg

nii nagu pisikese B ja Otigagi paar aastat tagas-> on rohkem kui ühe lapse hoidmisel ülioluline aeg õueaeg - keskkonnavahetus. kui ma suuremate lastega tundsin, et lapsed vajavad vaheldust, siis nii pisikestega tundub, et mina lähen hapuks kui tuulutust ei saa. noh ja muidugi on lastel uni värskes õhus väärtuslikum. pikem. ja tundub ka, et sügavam.
täna oli muidugi kohutav ilm nina väljapistmiseks. aga väljas me käisime, lausa tunnikese. aegajalt tuli purjetamise tunne peale, kui üritasin taltsutada vihmakilet, mis ilmselgelt on mõeldud malbete sugisvihmade jaoks - seda nimelt ei ole võimalik kinnitada! nii et tegevust jagus. ja vihma muudkui kallas. ja tuul oli vastik-vastik. kui me turu-reidilt läbi väikeste ringikeste tunni pärast koju saabusime olin ma läbimärg ja tüdinud. lapsed aga ilusasti väljapuhanud.
pildil peategelased - Eve-Ly ja Harald oma lukstõllas purje taga...

harknääre

ehk tüümus
olla "süüdi" selles kuidas imikutel on arenenud või arenemata immuunsüsteem. just seesama harkelund (pildil 1kuuse imiku oma, pilt siit->) olla see, millega imik võitleb patsillide vastu, mitte rinnapiim. imetamine olla ületähtsustatud. vähemalt sellest aspektist. muidugi on oluline, et naisel ei oleks rinnas seisvat piima. isegi väga oluline. aga vaid naise seisukohalt. mitte imiku.
see oli ühe tohtrihärra seisukohavõtt tänasel loengul, mis iseenesest käsitles rohkem adenoidi ja mandlite ja nohu ja keskkõrvapõletiku teemat. publikuks lastemammad kellest pooled oma lastega tegelesid, teised pooled usinalt arsti sõnu üles kirjutasid.
lisaks teadis tohtri-härra rääkida, et lapsed on kui teiselt planeedilt. operatsioonid, millistest täiskasvanutel võtab toibumine päevi, kui mitte nädalaid, elavad rüblikud üle tundidega. õhtuks tahavad nad haiglal katuse pealt viia!
ja muu targa teabe hulgast puistab ta - lapsed ei talu nälga. neinde haiglas võetavat sama päeva patsiente sabasse vanuse järgi - ikka et kõige nooremad ees ja vanemad järgi. vahel loetakse kuid, vahel päevi, paar korda olla ette tulnud ka tundide lugemist - ikka et kumb noorem, see saab enne.
veel sedagi, et perearstid kirjutavat liiga kergel käel välja ravimeid nohu ravimiseks - tegelikult polevat enamasti muud vaja kui medikamenti nimega AEG.
ja sedagi, et tallinnas tegutsevat perearst, kes soovitab köha ravida petroleumiga. õnneks ei rääkivat ta meiega ühist keelt...
sõnaga - hariv loeng oli, aitähh Bullerbi

esimene kuu

numbrid:
kaal 4,450
pikkus 55
keskeltläbi eesti keskmine. juurde tulnud 5 pikkust ja 1,350 kaalu. muu teema oli arsti juures lapse jaoks täiesti kohutav - saime elu teise hepatiidi-sutsu ja võeti ka vereproov - homme kuuleb, kas hemoglobiin on normis. teisel juhul hakkame rauda sööma...
ortopeedile aeg detsembri alguseks, neuroloogile novembri keskpaigaks - meie paljukiidetud med.süsteem :S

eile sai poja oma esimese Suure Sünnipäevakingi. selleks oli ametlik paber Tähtsatelt Otsustajatelt. kohtupäev on novembri lõpus, seni on väikese ilmakodaniku juriidiline staatus otse väljendades kahevahel.

pildil - keskpäevane unepesa:)